Välisseinad – krohvialused ja tuulutatavad fassaadid

Hoone seinte soojustamisel on palju eeliseid olenemata sellest, kas tegemist on sise-, välis- või vaheseintega.

Välisseinte soojustamine parandab hoone soojapidavust, mis omakorda vähendab oluliselt soojuskadu. Seeläbi väheneb energiakulu ja küttearvedki muutuvad väiksemaks. Kui soojustustel on ka niiskustõkke funktsioon, siis on veel üheks eeliseks niiskuse ärahoidmine, eriti keldri seintel.

Sise- ja vaheseinad soojustatakse üldjuhul selleks, et suurendada seinte helipidavust. See vähendab heliülekannet hoone eri osade vahel – olgu siis hoone sees või naaberhoonete vahel.

Sise- ja vaheseinte soojustamise kaks lisaeelist.

  • Väiksem soojusülekanne ühelt kohalt teisele, nt miks kütta naaberhooneid või majandusruumi, kus kedagi ei ole?

  • Sõrestikuga seinale või vaheseinale paigaldatud soojustuse helineeldumisomadused vähendavad kergkonstruktsioonidele iseloomulikku kumisevat heli.

Küttekulude vähendamiseks ja mugavuse suurendamiseks on vaja parandada paljude vanemate hoonete välisseinte energiatõhusust.

Kesk- ja Ida-Euroopas soojustatakse mitmekorruseliste kortermajade välisseinu, mis aitab suurendada soojapidavust, vähendab üldist energiakulu ja parandab hoone välisilmet.

Projekteerimise põhitõed: olemasolevate kiviseinte soojustuse parandamine

Täiskiviseintega hooneid on traditsioonilistelt ehitatud juba mitmete sajandite jooksul. Kuid täiskiviseinad ei ole eriti soojapidavad. Täiskiviseina soojustuse parandamiseks tuleb seina sise- või välispinnale paigaldada soojustuse kiht. Üks nendest lahendustest muudab hoone sisemõõtmeid ja teine välisilmet. Kui soojustus paigaldada seina välispinnale, soojeneb seina kogu mass ja soojus salvestub seina sisse. See omadus on eriti soovitud hoonetes, mis on inimestega hõivatud 24 tundi päevas, nagu näiteks haigla või hooldekodu. Kuid hoone, mis ei ole kogu aeg hõivatud, vajab kiiret soojendamist, mis saavutatakse kõige paremini siis, kui soojustus paigaldatakse välisseina sisepinnale – klõpsake siia ja lugege Knauf Insulationi lahendustest välisseina sisepinna soojustamiseks. Kuna soojustuse paigaldamine olemasoleva välisseina sisepinnale vähendab põrandapindala, valivad paljud projekteerijad välispinna soojustamise, nagu näiteks krohvialused ja tuulutatavad fassaadid.

Teine oluline tegur, millega tuleks projekteerimisel arvestada, on niiskuse sissetungimise vältimine läbi täiskiviseina. Selleks tuleb paigaldada uus vooder või seinad üle krohvida. Olenevalt hoone tüübist ja arhitektuurilisest lahendusest, võib välisseina krohvida, katta paneelide või puitvoodriga. Hiljuti on hakatud kasutama tuulutatavaid fassaadisüsteeme ja kindlat välisvoodrit. Lisaks on ehitajad ja arhitektid hakanud üha rohkem kasutama tuulutatavaid dekoratiivseid fassaade.

Uue tuulutatava fassaadi eelised olemasolevas hoones:

  • terviklahendus, mis parandab ühel ajal nii soojapidavust, välisilmet kui veekindlust;

  • olemasolevad välisseinad ei vaja erilist ettevalmistamist – klambrite kinnitamine on lihtne;

  • kiire paigaldamine, mis ei nõua tellingute püstitamist;

  • väga hea helipidavus;

  • puuduvad „märjadˮ tegevused;

  • lihtne hooldamine;

  • väiksemad kulud.

Knaufi soojustusisolatsiooni tooted

Knauf Insulation TP116, Naturboard 035, TPM135 või Ekoboard on pooljäik süttimatu klaasvillaplaat.

Rocksilk RainScreen Slab on veekindla välisvoodri jaoks spetsiaalselt välja töötatud kivivillaplaat.

Projekteerimise põhialused

Selles osas käsitletakse uute või olemasolevate ühe- või mitmekorruseliste majade välisseinte soojustamise projekteerimise põhialuseid:

  • välisseina välispinna soojustamine – krohvikihi paigaldamine soojustuse peale;

  • välisvooder – tuulutatav fassaad ja rippseinasüsteemid;

  • välisseina sisepinna soojustamine.

 
1. Välisseina välispinna soojustamine – krohvikihi paigaldamine soojustuse peale

Täiskiviseina välispinna soojustamine aitab hoida konstruktsiooni sooja. Kivist välisseina soojamass aitab hoida temperatuuri stabiilse – talvel salvestab soojust ja suvel vähendab päikesekiirte mõju.

Välisseinte välispinna soojutamine sobib võrdselt nii uute hoone ehitamiseks kui renoveerimisprojektideks.

Paljude vanade, eriti 60. ja 70. aastatel ehitatud majade välisvooder on kahjustunud, laseb vihma läbi, põhjustab ebapiisava soojustuse tõttu kondenseerumist ja ulatuslikku soojakadu.

Nende probleemide lahendamiseks sobib välisseina soojustussüsteem, mis hõlmab soojustust uue krohviviimistluse või voodri all.

Renoveerimisprojektide puhul paigaldatakse välissoojustus sageli ühel ajal akende väljavahetamisega. See annab hea võimaluse ka avapõskede soojustamiseks, mis aitab vältida külmasildasid.

Krohviviimistlused

Krohviviimistluste lai värvi- ja tekstuurivalik pakub arhitektidele palju võimalusi kaunite ja samas praktiliste lahenduste kujundamiseks.

Alternatiiviks traditsioonilistele liiva-/tsemendikrohvidele on nüüd saada ka erinevad patenteeritud krohvid. Selliste toodete kasutamisel tuleb kindlasti eelnevalt konsulteerida nende tootjatega.

Soojustusele paigaldatud krohvile mõjuvad suuremad temperatuurimuutused kui otse kiviseinale paigaldatud krohvile. Pragunemise vältimiseks rakendage järgnevaid ettevaatusabinõusid:

  • tugevdage krohv võrguga;

  • jätke vähemalt 5-meetriste vahedega paisumisvuugid;

  • päikesekiirtest tuleneva mõju vähendamiseks eelistage viimistlemiseks heledamaid värvitoone;

  • kasutage krohvi, mis sisaldab polümeer- ja/või tugevduskiude.

Konstruktsioonilistesse liitekohtadesse, kaldenurga muutumise kohtadesse, läbiviikude ümber ja deformatsioonivuukidesse tuleb paigaldada tsingitud või roostevabast terasest liistud. Restaureeritava hoone aknalaua all ja akna ülemisel osal asuvad tilgasooned tuleb tõenäoliselt pikendada või ümber teha.

Külmasildade vältimiseks tuleb soojustada ka avapõsed ja avade aluspind.

Tulekindlus

Kui krohvi all kasutatakse kergestisüttivat soojustust, peab tugevdusvõrk olema tugevalt kinnitatud läbi soojustuse aluspinna külge. Peale selle tuleb ehituseeskirjades sätestatud nõuete täitmiseks paigaldada kõikidele korrustele süttimatud tuletõkkeplaadid. Lisateavet saab Ehituse Uurimise Ameti välja antud standardist BR 135

2. Välisvooder – tuulutatavad fassaadid ja rippseinasüsteemid

Tuulutatavad fassaadisüsteemid

See kaasaegne voodrisüsteem koosneb metallsõrestikust, mis kinnitatakse hoone konstruktsioonile. See toetab dekoratiivset voodripaneeli, mis on paigaldatud soojustatud ja tuulutatava õhkvahe välispinnale.

Tuulutatava fassaadivoodri eeliseks on see, et seinaelement kui tervik saab hingata, mis omakorda vähendab kondenseerumisohtu. Tuulutatavas õhkvahes õhurõhk võrdsustub ja see väldib sademete sattumist õhkvahesse.

Tänapäeval on saada väga palju erinevaid voodripaneele, mis annavad arhitektidele palju võimalusi uute hoonete välispindade kauniks, ent samas praktiliseks kujundamiseks.

Tuulutatavate fassaadisüsteemide eelised võrreldes krohvialuste fassaadidega:

  • vähem tööd olemasolevate seinte ettevalmistamiseks ja kiirem paigaldus;

  • ökonoomsem soojustus madala tihedusega klaasvillaga (17 kg/m3) võrreldes kivivillaga (110 kg/m3);

  • klaasvilla kasutamine tagab parema soojapidavuse;

  • suurem valik erinevaid välisviimistlusi, nagu näiteks tehases värvitud alumiiniumpaneelid, fiibriga tugevdatud tsement- või polümeerpaneelid;

  • kiirem paigaldamine, kuna tuulutatavad fassaadipaneelid on tehases eelnevalt kokku monteeritud;

  • tellinguid ei ole vaja.

Rippseinasüsteemid

Soojustusega rippseinasüsteemid annavad projekteerijatele laia valiku erinevaid lahendusi ja visuaalseid efekte, kuna süsteemide välisseina voodripaneelide viimistlemiseks võib kasutada paljusid erinevaid materjale.

Erinevalt veekindlast välisvoodrist on rippseinad tihendatud. Õhurõhk seina välispinnal võib erineda sisepinna õhu rõhust.

Rippseinasüsteeme on kolme põhitüüpi:

  • jäigad rippseinapaneelid, millesse on integreeritud mineraalvillast soojustusplaadid, paigaldatakse hoone konstruktsioonile kinnitatud metallsõrestikule. Metallsõrestik ei jää välja paistma;

  • välispinnal tihendatud modulaarsed rippseinapaneelid, millesse on integreeritud mineraalvillast soojustuspaneelid, paigaldatakse hoone konstruktsioonile kinnitatud metallsõrestikule. Näha jääb ainult paneelidevaheline pragu ja tavaliselt tihendatakse see silikoontihendiga;

  • unifitseeritud rippseinad on suured, tehases kokku monteeritud paneelid, mõnikord kuni ühe korruse kõrgused, millesse on integreeritud mineraalvillast soojustus, aknad, ventilaatorid, uksed ja matt viimistlus. Need viiakse objektile ja kinnitatakse kiirelt otse hoone konstruktsioonile.

Soojustusega rippseinasüsteemid sobivad kasutamiseks uutes hoonetes ja olemasolevate hoonete renoveerimiseks. Lisaks on nende paigaldamine kiirem kui välissoojustuse ja krohvisüsteemi paigaldamine, kuna elemendid on tehases kokku monteeritud ja on tehasest tarnides kohe paigaldusvalmis.

Kui ehitis peab väga kiirelt valmima, on ideaalne lahendus unifitseeritud rippseinad, millesse on integreeritud välisvooder, soojustus ja siseviimistlus ning mis paigaldatakse otse ehitusobjektil ühe operatsioonina, ilma et oleks vaja ehitada spetsiaalset sõrestikku. Välisviimistlusena võib kasutada erinevaid materjale, sh alumiiniumi, terast, looduslikku kivi või klaasi.

3. Hoonesisene kuivviimistlus

Sisesoojustuse kasutusvaldkonnad:

  • välisvoodri või krohviviimistlusega uute kiviseinte soojustamine;

  • olemasolevate kiviseinte parandamine soojapidavuse tõhustamiseks.

 

Soojustuse paigaldamine välisseina sisepinnale kiirendab hoone termoreaktsiooni aega ja sobib rohkem vahelduva kütterežiimiga hoonetesse.

Soojustuse paigaldamisel sisepinnale tuleb arvestada järgnevate teguritega:

  • külmasillad – kohtades, kus soojustus katkeb vaheseinte ja isoleerivate seinte ning avade juures;

  • õhupidavus – õhu sissevoolu takistamine hoonesse soojustuse taga olevast õhkvahest;

  • kiviseinte kondenseerumine – soojustuse soojale poole tuleb paigaldada aurutõkkekiht;

  • niiskus – mõned olemasolevad kiviseinad võivad muutuda ajutiselt niiskeks. Enne tööde jätkamist tuleb see probleem lahendada.

 

Külmasildade vältimine

Kui seina soojustamiseks on kasutatud kuivviimistlust, ei teki läbi paneeli külmasilda, kuid külmasillad võivad tekkida vaheseinte, isoleerivate seinte ja põrandate ning akna- ja ukseavade juures.

Uutes hoonetes võib külmasilla tekkimise ohu vähendamiseks vaheseinte juures paigaldada kiviseina taha madala soojusjuhtivusega aluskihi.

Kuivviimistluse paigaldamisel olemasolevatele seintele tuleks külmasilla minimeerimiseks paigaldada kuivviimistlus siseseinale väikese ülekattega kus võimalik. Akna- ja ukseavade juures tuleb soojutus alati paigaldada ka avapõskedesse ja aluspindadele, sest muidu tekib soojustamata avapõskedes suur kondenseerumisoht.

Kui vooder paigaldatakse spetsiaalsele terassõrestikule, tuleb ühele poole sõrestikku paigaldada kindlasti katkematu soojustuskiht, kuna muidu tekib teraselementides suur külmasild.

Õhulekke vältimine

Õhuleke soojustatud voodri taga ning läbi välisseintes olevate vahede ja pragude võib oluliselt vähendada seina soojapidavust. Projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste põhinõuetega:

  • ühendage kipsplaatide ja ümbritsevate seinte ja põrandate vahel olevad liitekohad põkkliitega;

  • tihendage läbiviigud, nt plasttorude ümbrus;

  • kui kasutate soojustatud kuivviimistlust, tuleb seina kõikidele välisservadele, akna- ja ukseavadele ning läbiviikude ümber (näiteks seinakontaktide ümber) kanda katkematud liimiribad.

Kondenseerumise vältimine

Kondenseerumise vältimise peamiseks võimaluseks on paigaldada aurutõkkemembraan soojustuse soojale poolele.

Järgige ka sooja siseõhu sattumise vältimiseks soojustuskihi taha allpool toodud nõudeid:

  • tihendage kipsplaatide ning ümbritsevate seinte ja põrandate vahel olevad liitekohad;

  • kasutage nii vähe läbiviike kui võimalik;

  • tihendage paisuvahuga läbiviigud, nagu nt kanalisatsioonitorud.

Niiskus olemasolevates seintes

Kuivviimistlus ei sobi niiskusprobleemide lahendamiseks. Enne sisesoojustuse paigaldamist tuleb lahendada võimalikud niiskusprobleemid olemasolevas seinas. Olemasolevates kiviseintes võib niiskusetase ajutiselt suureneda pärast niiskusetaset tõstvat töötlust, vihma sissetungimisega seotud probleemide lahendamist, lekkivate rennide või allavoolutorude parandamist.

Kui pärast vastavate meetmete rakendamist ei ole niiskus jõudnud kuivada, paigaldage eraldi isolatsioonikiht, mis katkestab niiskuse ülekandumise.

Kui arvate, et hoolimata süsteemide ümbersuunamisest või remontimisest ei ole sein veekindel, paigaldage eraldi isolatsioonikiht. Eraldi kiht tuleb paigaldada vähemalt 25 mm kaugusele olemasolevast kiviseinast ning tekkiva õhkvahe välispinna ülal ja all peab olema tagatud ventilatsioon. Pöörake erilist tähelepanu isolatsioonikihi tihendamisele välisservades, läbiviikudes ja avade ümbruses.